Võite uskuda mõnda tervisemüüti, millel on tegelikkusega vähe pistmist. Paljud meist usuvad endiselt müüti, et kehahügieen on igapäevane dušš või juuksepesu. Aga kas see on tõsi? Kas tervise hoidmine on tõesti vajalik? Kas on muid viise, mis on meie tervisele tõhusamad ja ohutumad?1
Paljud tervisemüüdid, mida paljud meist usuvad, peavad paika. Kuid selles artiklis, kasutades uuringuid ja ekspertide nõuandeid, kummutame mõned neist müütidest ja selgitame, miks need tõele ei vasta.
1. Müüt: iga päev duši all käimine on vajalik
Tõsi: Kuigi on palju põhjuseid, miks võiksite iga päev duši all käia, pole tervislikku põhjust seda iga päev teha. Tegelikult võib liiga sage duši all käimine nahale negatiivselt mõjuda. Normaalsel tervel nahal on kiht looduslikke õlisid ja häid baktereid, mis kaitsevad nahka kuivuse ja mikroobide eest. Liiga sagedane keha pesemine vee ja seebiga, eriti kuuma veega, võib nahalt koorida, muutes selle kuivaks, sügelema, ärritunud või lõhenenud ning haavatavaks infektsioonide või allergiliste reaktsioonide suhtes.
Teadlaste sõnul võib igapäevane duši all käimine isegi nahka kahjustada. Igapäevane naha pesemine võib nahka kuivatada, kahjustada selle loomulikku kaitsekihti ja põhjustada erinevaid nahaprobleeme nagu kuivus, punetus, sügelus ja isegi ekseem. Seega, kui soovid oma nahka tervena hoida, tasuks ehk mõelda, kui tihti vannis käid ja valida vähemagressiivsed nahahooldusmeetodid.
2. Müüt: pead iga päev juukseid pesema
Tõsi: Kas arvate ka, et juukseid tuleks iga päev pesta, et need oleksid terved ja puhtad? Juuksehoolduseksperdid ütlevad aga, et igapäevane juuste pesemine võib olla kahjulik. Juuksed on looduslikud ja neil on oma looduslik õli, mis aitab neid toita ja niisutada. Igapäevane pesemine võib need looduslikud õlid eemaldada, muutes teie juuksed kuivaks, rabedaks ja isegi altid kiilanemisele. Nii et kui soovite oma juukseid tervena hoida, peaksite võib-olla oma juuste pesemise rutiini üle vaatama ja õppima, kuidas neid õigesti hooldada.
Kui sageli peaksite juukseid pesema, sõltub paljudest teguritest, nagu teie juuste tüüp, aktiivsus ja peanaha rasune tase.
3. Müüt: parim viis vistrikest vabanemiseks on neid pigistada
Tõsi: Ükskõik kui ahvatlev või rahuldust pakkuv vistriku esilekutsumine ka poleks, ei tohiks te seda teha. Kuigi see võib tunduda "kiire lahendusena", võivad vistrike esilekerkimine põhjustada rohkem lööke, aga ka rohkem lööke ja arme.
Dermatoloogid hoiatavad, et see võib teie nahale väga kahjulik olla. Akne surve võib põhjustada nahakahjustusi, punetust, põletikku ja isegi armistumist. Samuti võib vistrikele avaldatav surve levida nakkust ja põhjustada veelgi rohkem vistrikke. Seega, kui soovite oma nahka terve ja klaarana hoida, on parem konsulteerida nahaarstiga ja leida õige akneravi.
4. müüt: kõrvatropid on ohutu viis kõrvavaha eemaldamiseks
Tõsi: Kas teile on kunagi öeldud, et kõrvatropid on ohutu viis kõrvavaigu puhastamiseks? Kõrva-nina-kurguarstid (kõrva-nina-kurguarstid) hoiatavad aga, et see võib olla teie kõrvadele ohtlik. Kõrvatropid võivad kahjustada trummikilet, põhjustada põletikku ja isegi põhjustada kurtust. Lisaks on kõrvavaik loomulik ja oluline kõrvakaitseks. See aitab kaitsta kõrvu tolmu, mustuse, bakterite ja muude kahjulike ainete eest. Seega, kui arvate, et teil on kõrvavahaga probleeme, on parem konsulteerida spetsialistiga, mitte proovida seda ise eemaldada.
5. Müüt: deodorandid ja higistamisvastased ained põhjustavad rinnavähki
Tõsi: 2000. aastate alguses analüüsisid mitmed uuringud seost higistamisvastase või deodorandi ja rinnavähi vahel. Nende uuringute autorid ja teised teadlased väitsid, et nendes toodetes sisalduvad kemikaalid, sealhulgas alumiinium ja parabeenid, imenduvad nahka, eriti pärast raseerimist, ja ladestuvad lümfisõlmedesse.
See on aga müüt. See müüt tekkis seetõttu, et mõned higistamisvastased ained ja deodorandid võivad sisaldada alumiiniumist koostisosi, mis võivad tungida läbi naha ja põhjustada östrogeenset toimet, mis võib teoreetiliselt kaasa aidata rinnavähi tekkele. Uuringud seda teooriat aga ei toeta.
Paljud viimastel aastatel läbi viidud teadusuuringud on näidanud, et deodorantide ja higistamisvastaste ainete kasutamise ning rinnavähi esinemise vahel puudub seos. Need uuringud on läbi viidud erinevate meetoditega ja erinevates populatsioonides, seega on nende tulemused usaldusväärsed. See müüt võis tekkida arusaamatusest või ebaõige info levimisest avalikus ruumis.
Seega, ärge muretsege deodorantide või higistamisvastaste ainete kasutamise pärast. Need on ohutud ega põhjusta rinnavähki. Oluline on vaid regulaarselt kontrollida oma rindu ja pöörduda õigeaegselt arsti poole, kui märkate muutusi.
6. Müüt: 5 sekundi reegel
Tõsi: Kui olete kunagi toidutüki kogemata põrandale kukkunud, olete ilmselt kuulnud kedagi karjumas "5 sekundi reegel!". See mitteametlik reegel ütleb, et alla viie sekundi põrandal seisnud toit ei ole veel jõudnud koguneda mikroobe ega baktereid ning on endiselt puhas ja söömiseks ohutu.
See on veel üks tervisemüüt, mis tuleb ümber lükata. 5 sekundi reegel on müüt, sest bakterid võivad pinnalt toidule liikuda sekunditega.
Uuringud on näidanud, et bakterid võivad toidule üle kanda vaid paari sekundiga, isegi kui toit on olnud pinnal vaid lühikest aega. Bakterite edasikandumise kiirus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas pinna tüübist, toidu tüübist ja niiskuse tasemest.
See võib tegelikult lükata kõrvavaha kõrvakanalisse, põhjustades ummistumist ja ebamugavustunnet ning püüdes kõrva baktereid, mis võivad põhjustada infektsiooni.
See tähendab, et kui toit kukub pinnale, on oht, et see saastub bakteritega, olenemata sellest, kas võtsite selle 5 sekundi jooksul üles või mitte. Seega, kui soovite vältida toidu saastumist, on parem mitte süüa toitu, mis on määrdunud pinnale kukkunud.
7. müüt: märgade juustega õue minnes võib kohe külmetada
Tõsi: Nohu saab ainult viirusest, mitte sellepärast, et juuksed on märjad.
Viirus edastatakse piiskade kaudu, mis võivad vabaneda aevastamisel, rääkimisel või köhimisel. Kui puutute nende tilkadega kokku, on võimalus, et saate selle viiruse. Kuid märgade juustega pole sellel midagi pistmist.
Kuigi märgade juustega väljas käimine võib olla ebamugav, eriti külma ilmaga, ei suurenda see külmetusviirusesse nakatumise ohtu. Seega, kui peate välja minema, kuid teil pole aega juukseid kuivatada, ärge muretsege. Pane lihtsalt soe müts pähe ja minek!
8 Müüt: Sa pead jooma 8 klaasi vett päevas
Tõsi: Kas teile on kunagi öeldud, et peaksite jooma 8 klaasi vett päevas? See on veel üks tervisemüüt, mis tuleb ümber lükata. Puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et päevas on vaja nii palju vett juua.
Teie keha veevajadus sõltub paljudest teguritest, sealhulgas teie vanusest, soost, kaalust, kehalisest aktiivsusest ja kliimast, kus te elate. Mõned inimesed võivad vajada rohkem vett, teised aga vähem. Lisateavet selle kohta avaldame artiklis - Kui palju vett peaksite jooma päevas?
Samuti saate vett mitte ainult veeklaasist, vaid ka toidust. Paljud toidud, eriti puu- ja juurviljad, on väga vedelikurikkad. Seega, kui sööte tasakaalustatud toitumist, ei pruugi teil olla vaja nii palju täiendavat vett juua.
9. müüt: kui toit on gluteenivaba, on see tervislik
Tõsi: Tihti kuuleme, et kui toit on gluteenivaba, siis on see tervislik? See on veel üks tervisemüüt, mis tuleb ümber lükata. Kuigi gluteenitalumatud inimesed peavad enamiku inimeste jaoks gluteeni vältima gluteen on ohutu ning puudub seos gluteeni ja tervise vahel.
Gluteenitalumatud, näiteks tsöliaakiaga inimesed, peavad vältima gluteeni sisaldavaid toite, kuna see võib põhjustada soolekahjustusi. Kui aga gluteenitalumatust ei ole, pole põhjust gluteeni vältida.
Lisaks on paljudel gluteenivabadel toitudel kehv toiteväärtus. Neis võib olla palju suhkrut ja rasva ning vähe kiudaineid ja valku. Seega, kui soovid toituda tervislikult, peaksid valima minimaalselt töödeldud ja toitainerikkad toidud, olenemata sellest, kas need sisaldavad gluteeni või mitte.
Järeldus: tervisemüüdid
Nagu näete, on palju tervisemüüte, mida paljud inimesed siiani usuvad. Oluline on mõista, et enamik neist müütidest ei põhine teaduslikel tõenditel ja võivad olla isegi tervisele kahjulikud.
Pidage alati meeles, et parim viis oma tervise eest hoolitsemiseks on tasakaalustatud toitumine, füüsiline aktiivsus, tervisliku kehakaalu hoidmine, alkoholi ja tubaka vältimine ning regulaarne tervisekontroll. Ja mis kõige tähtsam, pidage meeles, et kuulake oma keha ja tehke seda, mis annab teile hea enesetunde.
Loodame, et see artikkel on aidanud teil ümber lükata mõned tervisemüüdid ja andnud kasulikku teavet tervislike otsuste tegemiseks. Tervislik eluviis on teekond, mitte sihtkoht, seega on oluline õppida ja end pidevalt täiustada.
