Mis põhjustab survet kehas: teadlaste poolt tõestatud

Iga päev toimub meie kehas palju protsesse, mis tagavad meie elujõu. Üks olulisemaid on vereringe. Vererõhk mängib selles protsessis võtmerolli. Mis on vererõhk, võite küsida? See termin kirjeldab vere jõudu, millega see surub vastu veresoonte seinu.¹

Vererõhu määravad kaks tegurit: südame poolt pumbatava vere hulk ja veresoonte takistus. Selles protsessis mängivad olulist rolli veresoonte elastsus ja vere viskoossus. Tervislik vererõhk on meie keha toimimiseks ülioluline, kuid liiga kõrge või liiga madal vererõhk võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme.

Vererõhku mõõdetakse elavhõbeda millimeetrites (mm Hg) ja see antakse kahe numbrina. Esimene number, mida nimetatakse süstoolseks rõhuks, viitab rõhule veresoontes, kui süda kokku tõmbub (pumpab verd). Teine number, mida nimetatakse diastoolseks rõhuks, viitab rõhule veresoontes südamelöökide vahel (kui süda on puhkeolekus).

Kõrge vererõhu mõistmine: teaduslik alus

Kõrge vererõhk, mida meditsiiniliselt nimetatakse hüpertensiooniks, on seisund, mille korral vererõhk on pikka aega liiga kõrge. See tähendab, et süda peab vere pumpamiseks rohkem tööd tegema ja veresooned on suurema surve all. Pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas südamehaigusi, insulti, neeruhaigusi ja palju muud.

Kõrge vererõhu põhjused võivad olla erinevad. See võib olla geneetika, vanus, ülekaalulisus, suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, liiga vähene füüsiline aktiivsus, liiga palju soola toidus või stress. Kõrge vererõhk on sageli mõne muu terviseprobleemi, näiteks neeru- või südamehaiguse sümptom.

Teadlaste sõnul on kõrge vererõhu kontrolli all hoidmine üks olulisemaid viise südamehaiguste ja insuldi riski vähendamiseks. Kuid selleks on oluline mõista, mis põhjustab vererõhku ja kuidas seda kontrollida.

Huvitavad faktid vererõhu kohta

Vererõhk on väga individuaalne ja võib varieeruda sõltuvalt paljudest teguritest. Näiteks võib vererõhk tõusta, kui olete stressis või põnevil. See võib varieeruda ka päeva jooksul: tavaliselt on see kõrgem hommikul ja madalam õhtul.

Kuigi kõrget vererõhku seostatakse sageli vanemate inimestega, võib see esineda igas vanuses inimestel. Isegi väikelastel võib olla kõrge vererõhk, eriti kui neil on teatud haigused, näiteks neeruhaigus.

Huvitav fakt on ka see, et kõrge vererõhk võib olla "vaikiv tapja". See tähendab, et see võib olla asümptomaatiline, kuni see põhjustab tõsist terviseprobleemi, nagu insult või südameinfarkt. Seetõttu on oluline vererõhku regulaarselt mõõta, isegi kui tunnete end tervena.

Mis on optimaalne vererõhk?

Optimaalne vererõhk on see, mis on madalaim, kuid tagab siiski elundite ja kudede normaalse verevarustuse. Terve täiskasvanu jaoks on optimaalne vererõhk alla 120/80 mm Hg.

Esimese numbriga mõõdetud süstoolne rõhk peaks olema alla 120 ja teise numbriga mõõdetud diastoolne rõhk alla 80. Normaalne vererõhk võib aga varieeruda sõltuvalt vanusest, soost ja muudest individuaalsetest teguritest.

Kui teie vererõhk on pidevalt kõrgem kui 140/90 mm Hg, võib teil olla diagnoositud hüpertensioon. Kui teie vererõhk on vahemikus 120/80 kuni 140/90, võib teil olla diagnoositud prehüpertensioon, mis tähendab, et teil on suurem risk tulevikus hüpertensiooni tekkeks.

Mis põhjustab kõrget vererõhku: tegurid, mis põhjustavad kõrget vererõhku

On palju tegureid, mis võivad põhjustada kõrget vererõhku. Nagu varem mainitud, võib põhjuseks olla geneetika, vanus, ülekaalulisus, suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, liiga vähene füüsiline aktiivsus, liiga palju soola toidus või stress. Siiski on ka teisi tegureid, mis võivad vererõhku mõjutada.

Üks neist on hormonaalsed häirednäiteks kilpnääre haigus või neerupealiste hüperfunktsioon. Muud tegurid võivad hõlmata teatud ravimite kasutamist, terviseprobleeme, nagu diabeet või neeruhaigus, ja isegi mõningaid psühholoogilisi seisundeid, nagu depressioon või paanikahäired.

Samuti on oluline mainida, et kõrget vererõhku võib seostada muude terviseprobleemidega. Näiteks on kõrge vererõhk üks peamisi südamehaiguste ja insuldi riskitegureid.

Toitumisharjumused, mis tõstavad vererõhku

Toitumine on üks olulisemaid vererõhku mõjutavaid tegureid. Liiga palju soola, liiga vähe kaaliumi, liigne alkoholitarbimine ja rasvumine on peamised toitumistegurid, mis võivad põhjustada kõrget vererõhku.

Sool on üks peamisi kõrge vererõhu allikaid. See suurendab vere mahtu, mistõttu süda peab rohkem töötama ja veresooned on suurema surve all. Seega, kui soovite oma vererõhku kontrolli all hoida, on oluline piirata soola tarbimist.

Samuti võib alkohol tõsta vererõhku. Kuigi mõõdukal alkoholitarbimisel võib olla tervisele positiivne mõju, võib liigne joomine põhjustada mitmeid terviseprobleeme, sealhulgas kõrget vererõhku.

Kaaliumi puudus võib mõjutada ka vererõhku. Kaalium aitab reguleerida vererõhku, mistõttu on oluline jälgida, et saaksite oma toiduga piisavalt seda mineraali.

Stressi mõju vererõhu tasemele

Stress võib meie vererõhku oluliselt mõjutada. Kui oleme stressiolukorras, vabastab meie keha hormoone, mis tõstavad vererõhku. See on loomulik reaktsioon, mis aitab meil ohuga toime tulla. Pidev stress võib aga kaasa tuua püsiva kõrge vererõhu, mis võib olla meie tervisele kahjulik.

Stress võib põhjustada ka teisi ebatervislikke harjumusi, mis võivad tõsta vererõhku, nagu suitsetamine, liigne alkoholi joomine või ebatervislik toitumine. Lisaks võib stress vähendada motivatsiooni trenni teha ja oma tervise eest hästi hoolt kanda.

See ei tähenda, et peaksime stressi üldse vältima. Teatud stressitasemed võivad olla kasulikud, kuna need aitavad meil toime tulla raskuste ja väljakutsetega. Siiski on oluline osata stressi maandada ning leida viise lõõgastumiseks ja pingetest vabanemiseks.

Füüsilise aktiivsuse mõju vererõhule

Füüsiline aktiivsus on üks tõhusamaid viise vererõhu kontrolli all hoidmiseks. Füüsiline aktiivsus aitab tugevdada südant ja veresooni, vähendab stressi, aitab kontrollida kehakaalu ja parandab üldist tervist.

Uuringud näitavad, et regulaarne mõõduka intensiivsusega füüsiline tegevus, nagu kiire kõndimine, ujumine või jalgrattasõit, võib aidata kõrget vererõhku alandada. Füüsiline aktiivsus võib aidata vältida ka kõrge vererõhu teket neil, kellel seda veel ei ole.

Oluline on mainida, et füüsiline aktiivsus peaks olema regulaarne ja mitte juhuslik. See tähendab, et enamikul nädalapäevadest on kõige parem treenida vähemalt 30 minutit päevas. Samuti on oluline leida tegevus, mis teile meeldib, sest see aitab teil püsida motiveeritud liikuma pikka aega.

Seos ülekaalulisuse ja kõrge vererõhu vahel

Rasvumine on üks peamisi kõrge vererõhu riskitegureid. Rasvunud inimestel on sageli kõrgem vererõhk kui normaalkaaluga inimestel. Põhjus on selles, et rasvunud inimestel on veresoonte kaudu pumpamiseks rohkem verd, mistõttu süda peab rohkem töötama.

Lisaks võib rasvumine põhjustada muid terviseprobleeme, mis võivad tõsta vererõhku, nagu diabeet, südamehaigused ja neeruhaigused. Samuti võib rasvumine põhjustada kehas põletikulisi protsesse, mis võivad tõsta vererõhku.

Kaalu langetamine on üks tõhusamaid viise kõrge vererõhu alandamiseks. Isegi väike kaalulangus võib avaldada suurt mõju vererõhule. Kuid kaalulangus peaks olema tervislik ja pikaajaline, mitte kiire ja lühiajaline.

Suitsetamise ja alkoholitarbimise mõju vererõhule

Suitsetamine ja alkoholi joomine on kaks muud tegurit, mis võivad vererõhku tõsta. Suitsetamine põhjustab veresoonte ahenemist ja suurendab vere viskoossust, mistõttu süda peab rohkem töötama ja veresooned on suurema surve all.

Alkohol võib tõsta vererõhku mitmel põhjusel. Esiteks võib see suurendada vere mahtu. Teiseks võib see häirida vererõhku reguleerivate hormoonide tööd. Kolmandaks võib see põhjustada kehakaalu tõusu ja rasvumist, mis võib samuti tõsta vererõhku.

Ravimid, mis võivad tõsta vererõhku

On teatud ravimeid, mis võivad vererõhku tõsta. Näiteks võivad mõned valuvaigistid, hormonaalsed ravimid või mõned antidepressandid tõsta vererõhku. Lisaks võivad teatud külmetus- ja allergiaravimid tõsta vererõhku. Oluline on märkida, et kui te võtate mingeid ravimeid, peaksite rääkima oma arstiga nende võimalikust mõjust vererõhule.

Toitained, mis aitavad kontrollida vererõhku

On teatud toitaineid, mis aitavad vererõhku kontrollida. Näiteks kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi võtmine võib aidata vererõhku alandada.

Lisaks võivad kalas leiduvad oomega-3 rasvhapped aidata kontrollida vererõhku.

Korduma kippuvad küsimused vererõhu kohta

Paljudel inimestel on vererõhu kohta küsimusi, millele on oluline teada vastuseid.

Järeldused: ennetavad meetmed ja elustiili muutused, mis aitavad kontrollida vererõhku

Saame teha teatud elustiili muutusi, mis aitavad meil vererõhku kontrolli all hoida. Näiteks tervislik toitumine, regulaarne füüsiline aktiivsus, piisav puhkus ja stressi juhtimine võivad aidata vererõhku alandada. Lisaks on oluline loobuda suitsetamisest ja liigsest alkoholitarbimisest, samuti regulaarne vererõhu kontroll.

Alati on oluline konsulteerida oma arstiga enne elustiili või dieedi muutmise alustamist, eriti kui teil on juba kõrge vererõhk või muud terviseprobleemid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu oma vererõhunäitudele ja pöörduda viivitamatult arsti poole, kui märkate, et need on liiga kõrged.

Oluline on teada, et vererõhku saab kontrollida ja selleks on palju võimalusi. Kõige tähtsam on hoolitseda oma tervise eest ja teha tervislikke otsuseid.